Sünnitusjärgne depressioon

Sünnitusjärgne depressioon on vaimse tervise häire, mis võib välja kujuneda 12.kuu jooksul peale lapse sündi. See mõjutab naise, kui ka tema pere ja lapse heaolu. Ilma ravita võib sünnitusjärgne depressioon kesta aastaid. 

Sünnitusjärgse depressiooni kujunemine ei ole üheselt selge, kuid arvatakse, et selle teket võivad soodustada bioloogiliste tegurite (vanus, geenid), sotsiaaldemograafiliste (perekonnaseis, haridus, töötav/õppiv/töötu jms) ja psühhosotsiaalsete (tugivõrgustik, kodune olukord jms) tegurite koosmõju. On teada, et sünnitusjärgse depressiooni teket võivad soodustada rasedusele eelnevalt esinenud vaimse tervise probleemid. Kuigi on selge, et seda võib esineda ka naistel, kes eelnevat oma elus vaimse tervise muredega kokku puutunud ei ole. Kindlasti on sünnitusjärgne depressioon oluline teema, millest avalikult rohkem rääkida ja millele tuleks rohkem, tähelepanu pöörata. 

Lapse sünd on perele rõõmus sündmus, aga siiski kaasneb sellega suur elumuutus. Naise elu hakkab sõltuma lapsest ja tema vajadustest, elu hakkab justkui keerlema ümber lapse. Igapäevaelu rütm muutub ja vanemate vajadused jäävad mõneks ajaks tahaplaanile. Lapsevanemal tuleb toime tulla mitmete füüsiliste, hormonaalsete, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega. Enamasti kogevad neid muutusi emad, sest ülekaalukalt jäävad emad beebiga koju. Isad jätkavad tööl käimisega, säilitades nii osaliselt igapäevase rutiini. Olukorraga toimetulekut võib omakorda mõjutada lapse tervislik seisund (ka enneaegsus), lapse halb uni, probleemid imetamisel jpm. 

Umbes 1-2 nädalat peale sünnitust kogeb suur osa naisi baby blues’i ehk emamasendust. Tänapäeval peetakse seda kohanemise osaks. Iseloomulik on kerge ärrituvus (näiteks partneri peale), meeleolu kõikumine, nutusus (ilma põhjuseta nutma puhkemine), unehäired, abitustunne ja hirm lapse eest hoolitsemisel (eriti lapsega üksi koju jäädes). Tegemist on mööduva seisundiga, mis ei vaja ravi. 

Kuidas ära tunda, et tegemist võib olla sünnitusjärgse depressiooniga:

  • alanenud meeleolu (võimetus tunda rõõmu);
  • huvide ja elurõõmu kadumine (endasse tõmbumine, suhtluse vähenemine, huvi puudumine);
  • energia vähenemine (võib olla tingitud ka unetundide vähesusest);
  • suurenenud emotsionaalne tundlikus;
  • nutusus (nutuhood);
  • raskused lapse eest hoolitsemisel;
  • väärtusetus või süütunne;
  • jõuetus igapäevaeluga toimetulekul; 
  • lootusetuse tunne.

Sinu vaimse tervise toetamiseks ja hoidmiseks

Julge küsida abi oma lähedastelt ja ole valmis vastu võtma pakutavat abi. Sa ei pea kõigega ise hakkama saama ning toime tulema. Samuti jaga oma tundeid ja mõtteid lähedastega. Kui seda võimalust ei ole julge pöörduda spetsialisti poole. 

Leia ja tekita endale aega tegevusteks, mis sulle naudingut pakkuvad. See võimaldab korraks eemalduda rutiinist ja keskenduda iseendale. Selleks võib olla õues jalutamine, raamatu lugemine, muusika kuulamine, võimalusel hobidega jätkamine. Abi võib saada ka erinevatest hingamis- ja lõõgastustehnikatest, juhendatud audioharjutusi võid leida veebilehelt https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/. Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, liigu võimaluse korral vähemalt 30 minutit päevas. Füüsilise aktiivsuse säilitamiseks sobib ka lapsega väljas jalutamine. Uni ja puhkeaeg on eriti olulised. Proovi tukastada päeval koos lapsega. Kodused toimetused on teisejärgulised – Sinu vaimne tervis on tähtsam!

Oluline on meeles pidada!

Kui tunned, et oled vaimselt raskes seisus, siis sünnitusjärgne depressioon ei ole häbiasi ja see ei tee Sinust halba ema. JULGE KÜSIDA ABI!

  • Räägi perearsti, ämmaemanda, raseduskriisi nõustaja, psühholoogi või psühhiaatriga.
  • Raseduskriisi nõustamise info ja kontaktid: https://rasedus.ee/.
  • TASUTA raseduskriisi nõustamistelefon: 800 2008 (avatud iga päev kell 9:00-21:00).
  • Registreeri vastuvõtule https://digiregistratuur.ee/login. Sealt on võimalik otsida nii Haigekassa kui ka tasulisi aegu.
  • TASUTA vaimse tervise alane info ja nõustamine www.peaasi.ee.

NB! Kui Sul on hirm, et võid endale või oma lapsele ohtlik olla, siis pöördu valvetuppa: 

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2650 (24h), Paldiski mnt 52
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h), Raja tn 31 
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h), Ristiku tn 1 
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h), Jämejala, Pargi tee 6 
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h), Haigla 1 
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h), Ahtme mnt 95

Kasutatud allikad

Gerli Rand, ”Sünnitusjärgne depressioon”, Tallinn, 2022

Toimetaja: Sedapsi.ee

Lapse sünnijärgsed toetused

Lapse sünnijärgsed toetused 2023.aasta aprilli seisuga on lapse sünni järgselt vanematel õigus saada järgnevaid toetusi: Ühekordne sünnitoetus (ühe lapse või kaksikute sünnil 320€ iga lapse kohta/ 3 ja enama lapse sünnil 1000€ iga [...]