Sinu lapse areng neljandast elukuust kuni kuuenda elukuuni

TEKIB HUVI LIIKUMISE VASTU

Neljanda elukuu kuni kuuenda elukuu vahel on sinu laps omandanud kõik eelnevates kahes lapse arengu artiklis (lapse areng esimesel kolmel elukuul ja kolmandast neljanda elukuuni) kirjeldatud motoorsed oskused ning tal tekib huvi liikumise vastu. Lapsele ei paku enam huvi lihtsalt selili või kõhuli olemine ning asjade jälgimine. Selles vanuses hakkab laps selili asendis aina rohkem tooma jalgu ja käsi kokku. Laps katsub aktiivsemalt varbaid ning võib varbaid ka suu juurde tuua. Samuti hakkavad käed omavahel koostööd tegema. Laps hakkab viima mänguasju ühest käest teise. Oskus jälgida enda ümber olevaid mänguasju, neid haarata ning jalgade kõhule toomine on eelduseks, et laps hakkab ühel hetkel pöörama.

LAPS VISKAB SILDA

Võid märgata, et laps viskab selili asendis silda. Ta tõstab alaselja üles, toetudes pepule ja turjale. Seeläbi harjutab laps vaagna mobiilsust ehk liikuvust. Kui silla viskamine muutub tavapäraseks ja domineerivaks, siis võib see viidata lihaspingetele. Sel juhul vajab laps võimlemist, massaaži või ujumist, et lihastes olevaid pingeid vähendada ning leevendada.

LASE LAPSEL ROHKEM PÕRANDAL TEGUTSEDA 

Selles vanuses on oluline on meeles pidada, et lapse asend oleks päeva jooksul vahelduv. Lase lapsel tegutseda rohkem põrandal maas tegelusmatil või vaibal, seeläbi annad talle vabaduse liikuda ning uusi oskusi õppida. Lamamistool võiks olla kasutuses minimaalselt, sest pikalt ühes asendis olemine ei anna võimalust töötavatel lihastel puhata ja puhkavatel lihastel areneda. Pikad sundasendid soodustavad lihaspingete teket.

PÖÖRAMINE ÜLE MÕLEMA KÜLJE

4.-5.elukuu vanuselt hakkab laps pöörama ennast selili asendist kõhuli asendisse. Oluline on jälgida, et pööramine käiks üle mõlema külje. Kui märkad, et laps eelistab pöörata ainult üle ühe külje, siis innusta teda pöörama ka üle teise külje. Sel juhul arenevad lapse mõlema kehapoole lihased võrdselt. Pööramine seljalt kõhule peab toimuma sümmeetriliselt.

TEKITA LAPSELE HUVI

Kui soovid tekitada lapsele huvi pööramise vastu, siis aseta lapsele meeldivad mänguasjad külgedele. Nii tekitad temas huvi ennast seljalt küljele pöörata. Pööramise liigutuse õpetamiseks võta last sülle läbi külje. Tee seda läbi mõlema külje. Selili olles tutvusta lapsele tema põlvi ja varbaid, et tal tekiks huvi oma jalgu vastu gravitatsiooni kõhule tuua.

ALGAB KEHARASKUSE SIIRDAMISE ÕPPIMINE

Kui sinu laps on pööramise selgeks saanud, siis aina enam meeldib tal olla just kõhuli asendis. Nii saab ta paremini enda ümber toimuvat jälgida. Laps sirutab käsi enda ette ning proovib randmetele toetuda. Mida rohkem on laps kõhuli asendis, seda enam hakkab ta erinevate asenditega katsetama. Algab keharaskuse siirdamise õppimine. Alguses proovib laps haarata enda ees olevaid mänguasju. Selleks, et ühe käega haarata, peab ta õppima teise käega oma keharaskust toetama ning hoidma tasakaalus. Keharaskuse siirdamise oskust näitab ka see, kui sinu laps hakkab liikuma ümber oma telje. Selle oskuse olemasolu on eelduseks, et ühel hetkel saab laps hakata roomama.

KAELA JA TURJA LIHASPINGED

Lamamistoolis olles suudab laps pead tõsta. Enamasti teeb ta seda selleks, et näha rohkemat enda ümber. Tasaselt pinnalt ta seda teha veel ei suuda (umbes viie kuu vanuselt). Tuleb jälgida, et laps ei oleks liiga kaua lamamistoolis. Kui pea kangutamine muutub pidevaks, siis eelista selili asendit tegelusmatil või vaibal. Pidev pea tõstmine lamamistoolis võib tekitada kaela ja turja piirkonda lihaspingeid, mis ei ole soodne edasiste oskuste õppimiseks.

HAKKAME ROOMAMA

Laps muutub iga päevaga aktiivsemaks. Eelpool mainitud oskused kinnituvad aina rohkem. Nüüd suudab laps selili asendis oma pead ülesse tõsta. Lisaks seljalt kõhuli pööramisele võib laps osata juba ka kõhult seljale pöörata. Kõhuli asendis eelistab laps olla rannetoetuses ehk labakäsi toetuses. Võid märgata, et laps proovib ennast kätega lükata ja samal ajal taha suunas liikuda. See on ka põhjus, miks paljud lapsed hakkavad enne edaspidi roomamist tagurpidi roomama. Samuti on kinnistunud ka ümber oma telje liikumise oskus. Laps on suuteline tegema ringe paremale ja vasakule.

MÕLEMAD KEHA POOLED TÖÖTAVAD VÕRDSELT

Laps proovib teha roomamise liigutusi ja see võib ka  õnnestuda. Ideaalis võiks laps roomata sedasi, et mõlemad kehapooled töötavad võrdselt. Laps roomab mustriga vastas käsi ja vastas jalg. See on kõige parem variant, mil kõik lihased töötavad võrdselt. Paljud lapsed roomavad asümmeetriliselt. Asümmeetriline roomamine on siis, kui laps end ühe käega tõmbab ja vastas jalaga lükkab. Kui täheldad sellist liikumist, siis innusta last kasutama ka teist jalga ja kätt. Selleks on võimalik ise lapse jalgu pinnalt suunata. Näiteks, kui laps lükkab parema jalaga edasi, siis kõverda ise lapse vasak jalg põlvest, samal ajal hoia peopesa talla juures toetuseks. See võimaldab lapsel ennast sinu käest edasi lükata.  

ISE EI TOHI LAST PÜSTI SEISMA PANNA 

Selles vanuses on oluline meeles pidada, et laps võib erinevate asjade najale ennast ka püsti tõmmata, mis on täiesti normaalne, sest laps treenib vaagnat. Ise ei tohi last asjade najale püsti seisma panna, sest tema kerelihased ei ole nii tugevad, et veel ennast kehast püstises asendis hoida. Enne püsti tõusmist ja kõndima hakkamist tuleb lapsel selgeks saada käputamine. Käputamise oskus annab meile tõestuse, et mõlemad kehapooled teevad omavahel koostööd. Seljalihased on normaalselt arenenud ning piisavalt tugevad, et toetada keha püstises asendis.

Kasutatud kirjandus:

Säde, M. (2017). Minu aktiivne beebi. Helios Kirjastus

Toimetaja: Sedapsi.ee