2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad järgmised muudatused:

Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna rasedus- ja sünnituspuhkus muutub ajutisest töövõimetusest emapuhkuseks ja on seega vanemapuhkuse üks liik.  Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Emapuhkuse pikkus on 60-100 päeva sõltuvalt puhkusele jäämise ajast. Näiteks kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 100 päeva; kui ema jääb 40 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 70 päeva ning ülejäänud 30 päeva kanduvad jagatava vanemahüvitisega kaetud perioodi, mil lapsevanematel on rohkem paindlikkust. 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse. Emale, kes enne lapse sündi ei töötanud, makstakse ema vanemahüvitist alates lapse sünnist 30 päeva.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ning selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse. Sisuliselt on hüvitis sama praeguse isa täiendava vanemahüvitisega. 

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksustatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva. NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta vanemahüvitist kuni 60 päeva ulatuses korraga. Korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestvust. Näiteks kui pere on otsustanud, et peamiselt on lapsega kodus ema, kuid pärast 100-päevast emapuhkust hoolitsetakse kaks kuud koos isaga lapse eest, saadakse 445 päeva ulatuses vanemahüvitist, millest 60 päeva eest saavad mõlemad vanemad vanemahüvitist. Isa saab esimesed 30 päeva isa vanemahüvitist ja ülejäänud 30 jagatavat vanemahüvitist. Eesmärgiks on võimaldada mõlemal vanemal ka koos kodus lapse kasvatamisest osa võtta.

1.aprillist muutub ka lapsepuhkuse võtmise süsteem. Kui varasemalt oli vanematel kahe peale olenevalt laste vanusest õigus 3-6 puhkusepäeva aastas kokku saada, siis peale reformi tekib õigus mõlemale vanemale eraldi ning lapse põhiselt – iga lapse peale kokku on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva (ehk siis kokku 20 päeva) kuniks laps saab 14 aastaseks (teisisõnu ei ole puhkuse arvestamine enam aastapõhine, vaid kõik päevad jaotatakse perioodi peale mil laps kasvab 14-aastaseks). Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega, kuid selle asendusmäär pole 100%, vaid on 50%. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid ei rohkem, kui 30 kalendripäeva aastas kokku.

Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast. Vanemahüvitise suurust arvutatakse iga kuu kaupa, kuna tekib õigus vanemahüvitist välja võtta päevade kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus. See suurus siis korrutatakse kuus olevate päevade arvuga. Seega võib väljamakset vaadates tunduda, et ühes kuus on vanemahüvitist vähem või rohkem saadud, kuid tegelikult vanemahüvitise suurus ei muutu, vaid on lihtsalt päevapõhine. Näiteks kui vanemahüvitise suuruseks on arvutatud 1000 eurot ning vanem puhkab kuus kõikidel päevadel, ilmneb näiteks juulis makstava vanemahüvitise suurus järgnevalt: (1000/30)*31=1033,33 eurot; tavalise aasta veebruaris aga: (1000/30)*28=933,33 eurot. Vanemahüvitise kasutamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks Haigekassa ravikindlusele kui ka tulevikus arvutatavale pensionistaažile. Enne jagatava vanemahüvitise ühelt vanemalt teisele tõstmist tuleb perel kindlasti arutada, kas see on ravikindlustuse ning pensionistaaži osas mõistlik.

Kasutatud allikas: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused

Toimetaja: Sedapsi.ee

Hambaravihüvitis rasedale ja alla üheaastase lapse emale

Hambaravihüvitis rasedale ja alla üheaastase lapse emale Kõik ravikindlustustatud lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad saavad kasutada hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15% arvest ise.  Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Hüvitis [...]

Lapse sünnijärgsed toetused

Lapse sünnijärgsed toetused 2021.aasta septembri seisuga on lapse sünni järgselt vanematel õigus saada järgnevaid toetuseid: Ühekordne sünnitoetus (ühe lapse või kaksikute sünnil 320€ iga lapse kohta/ 3 ja enama lapse sünnil 1000€ iga [...]