Rasedate ja väikelaste vanemate õigused ning tööandja kohustused

Vaba aja võimaldamine

• Rasedal on õigus käia töö ajal ämmaemanda ja günekoloogi juures sünnituseelsel vastuvõtul, mis arvestatakse tööaja hulka ja mille ajal säilitatakse rasedale keskmine töötasu. 
• Last rinnaga toitval emal on õigus saada töö ajal lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni.
  • Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti.
  • Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.
• Naise soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra.
• Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. 

Töölerakendamine ja töölähetus

Lapseootel töötaja puhkepäeval töölerakendamine on keelatud. Naist, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last, võib ettenähtud juhul puhkepäeval tööle rakendada üksnes tema nõusolekul. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.

Lapseootel naise ja lapsevanema õigus põhipuhkusele

Õigus on nõuda põhipuhkust sobival ajal:

  1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

  2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

  3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

  4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;

  5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Töökeskkond

Rasedatele, sünnitanud naistele ja last rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. Kui raseduse kulg ei võimalda rasedal teatud tüüpi tööd teha, peab ta tööandjale esitama arsti- või ämmaemanda tõendi, mille alusel peab tööandja viima ta üle terviseseisundile kohasele tööle. Valitsuse määrusega on kehtestatud “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“. Määrus nr 95 § 3 järgi peab tööandja naistöötaja tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks andma ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, mis välistab kokkupuute ohuga, rakendades järgmisi abinõusid:

• töötingimuste kergendamine;
• tööajakorralduse muutmine, sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine, üleviimine päevasele tööle;
•  tööülesannete muutmine või
•  muu sobiv abinõu.

Kui tööandjal ei ole võimalik naistöötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib naistöötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Naistöötaja terviseseisundile vastava töö andmisel või tööülesannete täitmisest ajutisel keeldumisel makstakse naistöötajale hüvitist «Ravikindlustuse seaduses» ettenähtud tingimustel ja korras.

Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud 

  Määrus nr 95 § 4 järgi ei tohi tööandja lubada rasedat eelkõige tööle:

1.   punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
2.   toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;
3.   kõrge õhurõhu tingimustes;
4.   plii või selle ühendiga;
5.   allmaatööl.

Tööd, mille puhul rinnaga toitva naise töötamine ei ole lubatud

   Määrus nr 95 § 5 järgi ei tohi tööandja lubada rasedat eelkõige tööle:

1.   plii või selle ühendiga;
2.   allmaatööl.

Rasedatel töötajatel on õigus keelduda ületunni- või öötööst, kui arst on veendunud, et see ei ole rasedale jõukohane või kahjustab nii töötaja kui ka tulevase lapse tervist.

Kui ei ole ohtu raseda tervisele, võib rase või hiljuti sünnitanud töötaja teha ületunni- või öötööd. Rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, ei tohi nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu (eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks).

Õigus parandatud töötingimustele

Kui naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on tööandja töötingimusi parandanud, on parematele töötingimustele õigus ka töötajal, kes naaseb rasedus- ja sünnituspuhkuselt (näiteks kui sarnasel töökohal on teisel töötajal vahepeal tõstetud töötasu).

Töölepingu ülesütlemine raseda või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajaga

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Samuti ei või tööandja sellise töötajaga töölepingut üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu. Ülesütlemise keeldu rakendatakse ainult siis, kui töötaja on tööandjat teavitanud oma rasedusest või õigusest rasedus- ja sünnituspuhkusele enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Raseda või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine ei ole temast olenemata põhjustel seda tähtaega järginud. Koondamise korral jääb eelisjärjekorras tööle töötaja, kes kasvatab nooremat kui kolmeaastast last.

Ülesütlemine ei ole täielikult välistatud ja on lubatud järgmistel asjaoludel:

• koondamise korral, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu;
• tööandja pankroti väljakuulutamisel.

Kasutatud allikad:

https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015018?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/13098104

https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026

​​https://www.rmp.ee/toooigus/tls/rasedate-ja-vaikelaste-vanemate-oigused-ning-tooandja-kohustused

Toimetaja: Sedapsi.ee