Inimese papilloomiviirused (human papillomavirus, HPV) on miljonite aastate jooksul arenenud, et levida erinevates loomaliikides, sealhulgas inimestes. Viirused, mis on sellisel viisil aeglaselt koos arenenud, põhjustavad tavaliselt kroonilisi infektsioone, mille puhul ilmneb haigus ilma nähtava haiguseta. HPV on levinuim sugulisel teel kanduv viirusinfektsiooni tekitaja. Papilloomviirused on väikesed DNA viirused, millest praegusel ajal on teada 150+ erinevat tüüpi. Osa neist põhjustab naha ja osa genitaalide ehk suguelundite viirusinfektsioone. 

Kliiniline pilt ehk ilmnemise viisid

Viiruspõletiku ilmnemise viisid ulatuvad lillkapsataolistest kondüloomidest ehk tüükatest kergete, keskmise raskusega ja raskete epiteelikahjustuste (düsplaasia) ja kartsinoomini. HPV- infektsiooni ilmnemise viis ja kulg sõltuvad nii HPV tüübist kui ka organismi immunoloogilisest valvsusest. Inimese papilloomviirusega nakatumine toimub seksuaalkontakti ajal. Peiteperiood kõigub mõnest nädalast aastateni. Nakatumisriski tõstab limaskesta kahjustus, mille kaudu papilloomviirus pääseb tüvirakku.

Komplikatsioonid

Immuunvastuse arenemisega paraneb suur osa HPV-infektsioonidest kahe aasta jooksul spontaanselt. Kuid väikesel osal areneb haigus edasi ja võib tekitada epiteelikahjustuse, mis võib aja jooksul muutuda vähiks. Suure riskiga HPV-tüüpide DNA-d leidub kõikides emakakaelavähkides. Mõned HPV tüübid võivad esile kutsuda genitaaltüükaid, teised võivad põhjustada genitaal-, anaal- ja suupiirkonna vähki.

Emakakaelavähk

Emakakaelavähk on üks vähiliikidest, mida on teoreetiliselt võimalik vältida, sest emakakaelavähi ning vähieelsete muutuste teke on peaaegu alati seotud inimese papilloomiviiruse (HPV) suure onkogeense riskiga genotüüpide poolt põhjustatud püsiva nakkusega, millest omakorda ligikaudu 70% vähijuhtudest on seotud viiruse genotüüpidega 16 ja 18. Emakakaelavähk on viimase viie aasta andmetel Eestis günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate hulgas esinemissageduselt teisel kohal. Tõhusaim viis emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite avastamiseks on sõeluuring, mis võimaldab vähieelsete muutuste varase avastamise ja ravi. 

HPV tüübid

Teadaolevalt on olemas üle 150 erineva HPV tüübi. Suguelunditega on seotud umbes 40 HPV tüüpi. Nendest kõrge emakakaelavähi tekkeriskiga HPV tüübid on eelkõige 16, 18, kuid ka 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58 ja 59. HPV 16 ja 18 põhjustavad ca 70% kõigist emakakaelavähi juhtudest. Kondüloome ja hingamisteede papillomatoosi tekitavad valdavalt HPV 6 ja 11. Suu ja neelupiirkonna vähi sagedasemad tekitajad on HPV 16, 33, 35, 18, 26, 45, 52 tüüp. Pärakuvähki soodustab HPV 16, 18, 33, 31, 58, 6 ja 35. Peenisevähki soodustab 6, 16, 33, 45, 35, 59 ja 18 HPV tüüp. 

Emakakaelavähist hoidumine

2018. aastal  lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi vastu, sest enne papilloomiviirusesse nakatumist (st enne suguelu alustamist) on vaktsineerimine kõige tõhusam. Emakakaelavähki ennetavat vaktsineerimist tehakse 12 aastastele tüdrukutele koolitervishoiutöötaja juures. Lapsevanema erisoovil on vaktsineerimine võimalik ka perearsti juures. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja tasuta. Profülaktilise HPV vastase vaktsiiniga on võimalik vältida HPV tüüpe 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58.

Faktid

• 80% kõigist inimestest nakatub elu jooksul HPV-ga.
• Praegusel ajal on teada 150+ erinevat HPV tüüpi.
• Igal aastal haigestub Eestis +170-180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb keskmiselt 65 naist.

Kasutatud allikad:

https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus/emakakaelavahi-soeluuringu-info-tervishoiutootajale

https://www.haigekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetus/hpv-vastane-vaktsineerimine

https://hpv-info.ee/

https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1002/rmv.1822

Ylikorkala, O., Kauppila, A. (2008). Sünnitusabi ja günekoloogia. Tallinn: Medicina

Toimetaja: Sedapsi.ee