Sinu lapse areng esimesel kolmel elukuul

Kõik lapsed on erinevad

Lapse areng esimesel eluaastal on tohutu. Mõelda vaid, mida sinu laps esimese 12 kuuga ära õpib. Kindlasti on palju juttu beebigruppides, millal kellegi laps pöörama, roomama, käputama ja käima õppis. Kohati võib tunduda, et taustal käib vaikiv võistlus, kelle laps kõige kiiremini midagi tegema õppis. Selle juures on mõistlik säilitada rahu. Kõik lapsed on erinevad. See, et kellegi laps hakkab hiljem käima kui teised eakaaslased ei tähenda, et ta on oma arengust maas. Iga asi omal ajal! Käesolevas artiklis saad teada lapse arengust esimesel kolmel elukuul.

Olulisel kohal on järkjärguline oskuste õppimine

Oluline on teada, et lapse oskuste areng oleks järk-järguline. Selleks, et ühel hetkel suudaks laps käia, peaks ta siiski eelnevalt oskama pöörata, roomata ja käputada. See on oluline selleks, et kõik lihased saaksid aegamisi areneda ning olla lõpuks sedavõrd tugevad, et laps oleks võimeline ühel hetkel püsti tõusma, et teha oma esimesed sammud.

Esimene elukuu 

Sündimise järgselt

Peale sündimist vastsündinud enamasti magavad. Seda nimetatakse nn välja puhkamiseks. Esimesed 24 elutundi kuluvad valdavalt magamisele. Virgumise hetkel soovib laps süüa ja peale seda jääb jälle unne. Mõned vastsündinud võivad lühiajaliselt hoida silmi avatult ning ringi uudistada, kuid üldiselt üle 30 minutit üleval ei ole. Esimest elukuud võib lugeda üleüldiselt kohanemise kuuks, seda nii lapse, kui ka vanemate jaoks. Kujuneb välja ööpäevarütm – magamise ja ärkveloleku rütm ning toitmise sagedus. Vastsündinu kohaneb koduga (uued helid, erinevad hääled, kodu lõhn, valgus jne). Sellegipoolest, et esimesel elukuul kulub enamus aega magamisele ja söömisele, suudab laps ka lühiajaliselt ärkvel püsida. Elukuude jooksul ärkveloleku aeg pikeneb.  

Omane on painutusasend ja pea kontrolli puudumine

Vastsündinule omane keha hoiak on üleüldine painutusasend. Kehatüvi on painutuses, nii on ka jäsemed kõigist liigestest painutuses. Vastsündinul puudub pea hoidmise üle kontroll. Toetatud istumise või seismise asendis vajub vastsündinu pea õlgade vahele. Pannes vastsündinu kõhuli või selili asendisse märkad, et pea on pööratud küljele. Kõhuli asendis ilmneb kehatüve painutus veelgi selgemini ning võid märgata, et vastsündinu teeb mittetahtlike roomamisliigutusi.

Tähelepanu köidavad ere valgus, heli ja liikuv pilt

Esimesel elukuul köidab vastsündinu tähelepanu eelkõige ere valgus, heli ning liikuv pilt. Ta suudab pöörata pea huvipakkuva allika suunas ning seda ka jälgida. Tähelepanu köidavad ekraanide valgus, värvilised vilkuvad mänguasjad ning lambid. 

Jälgi, kus paiknevad tähelepanu köitvad allikad

Vastsündinu tähelepanu köitvad allikad ei tohi paikneda lapse suhtes üle pea. Selleks, et allikat näha, peab laps seda vaatama üle õla taha suunas. Tehes seda sageli päevast päeva, siis võib jääda domineerivaks üle ühe õla taha vaatav asend. Nii võib vastsündinul tekkida asendi eelistus ning hiljem tuleb näha palju vaeva kehaasendi sümmeetriliseks saamiseks. Kehaasendi asümmeetria tekke ennetamiseks on vajalik jälgida, kus asuvad lapse suhtes enamus aeg huvipakkuvad allikad. Soovitavalt võiks lapse tegelusmatt või lamamistool paikneda nii, et tähelepanu köitvad allikad jääksid temast võrdselt paremale, vasakule või otse. Kõige parem on nii, kui lapse selja taha jääb sein ja kõik muu huvipakkuv jääb temast ettepoole või külgedele.

Eelista vastsündinu tõstmist läbi mõlema külje

Vältimaks asümmeetria teket jälgi, et tõstad mähkimislaualt või voodist vastsündinut üles läbi mõlema külje. Vastsündinut ei ole soovitatav tõsta aluselt otse ülesse. Enne üles tõstmist keera vastsündinu paremale või vasakule küljele. Külgede eelistus võiks olla tasakaalus. See tähendab, et enne beebi tõstmist keera ta eelnevalt ühele küljele, siis järgmisel korral keera teisele küljele. Seeläbi väldime ühe kehapoole eelistuse tekkimist ning mõlema kehapoole lihased saavad võrdselt koormust.

 Iga unega erinev asend

Vastsündinu magamisasend on soovituste kohaselt eelkõige selili või külili. Jälgi, et ei tekiks eelistus ühe asendi või külje suhtes. Kuna vastsündinu kolju on väga pehme, siis ainult ühes asendis magaval lapsel võib tekkida peakuju muutus. Üks peapool on lamedam kui teine. Sama asi võib juhtuda ka siis, kui laps magab ainult selili.

Teine elukuu 

Esimese ja teise elukuu vahel hakkab tasapisi painutusasend kehas ja jäsemetes taanduma. Hakkad märkama, et sinu lapse käed on tihedamini avatud ning pöial ei ole enam peopessa surutud. Kui sinu beebi on kahekuune ning märkad, et käed on endiselt tugevalt kokku surutud, siis oleks vaja teha peopesadele massaaži. Kõige kergem on oma pöidlaga õrnalt peopesa ringjate liigutustega mudida. Samuti võib sõrmi ükshaaval peopesast lahti mudida.

Võid hakata last rohkem kõhuli asendisse panema

Beebi kõhuli asendis võid märgata, et ta suudab oma pead lühiajaliselt aluselt tõsta ning ka hoida keskjoonel. Enamik aja eelistab ta siiski hoida pead küljel. Märgates, et laps eelistab rohkem hoida pead ühel küljel, siis innusta teda pead ka teisel küljel hoidma. Selleks võid tähelepanu köitvaid allikaid asetada rohkem sellel küljele, mida laps väga ei eelista.

Pea kontroll ja silmside

Pea kontroll hakkab tekkima umbes teise elukuu paiku. Asetades oma lapse alusele selili ning siis teda ettevaatlikult kätest istuma tõmmates vajub pea veel natuke taha suunas. Täielikult peaks pea kontroll olema välja kujunenud umbes 2,5.-3.elukuuks. Umbes teiseks elukuuks tekib beebil püsivam pilk ja ka kontakt. Ta suudab pilgu endale huvipakkuval esemel fikseerida ning seda 180 kraadi jälgida. Silmside tekke soodustamiseks on oluline oma lapsega mängida ja rääkida nii, et sinu nägu või mänguasi on asetatud lapsele rinna kohale. Kui laps on oma pilgu fikseerinud sinu näole või mõnele mänguasjale, siis proovi liigutades paremale ja vasakule õpetada lapsele oskust liikuvaid asju jälgida.

Kolmas elukuu 

Pea hoidmine ja käte toomine keskjoonele

Võid märgata, et selili olles suudab beebi pead hoida keskjoonel ning jälgida tema ette pandud esemeid pikemat aega. Jälgi kindlasti eelpool mainitut, et lapsele huvipakuvad allikad oleks paigutatud lapse vaatevälja nii, et ta ei vaataks neid üle pea ning saaks neid jälgida nii paremale poole, kui ka vasakule poole vaadates. Seeläbi hoiame ära beebil ühe poole eelistuse teket.  

Käte keskjoonele toomine

Umbes kahe ja poole kuuselt märkad, et beebi proovib aina rohkem tuua oma käsi keskjoonele. Näidates beebile mänguasja, hoides seda rindkere kohal, fikseerib ta oma pilgu sellele, siis proovib ta käega mänguasja haarata. Kindlasti esimesed katsetused ei ole edukad ja laps pigem riivab või puudutab mänguasja kui haarab.

HARJUTUS: Selleks, et soodustada lapse käte keskjoonele toomist, tõsta lapse rindkere kohale mänguasi. Kui beebi fikseerib oma pilgu mänguasjal, siis võta paremast käest ja too see vastu mänguasja, samal ajal julgusta jutuga. Nüüd vii parem käsi alusele tagasi ja korda tegevust vasaku käega. Sellist harjutust võid päeval mitu korda teha. Läbi selle arendad lapsel silma ja käe koostöö oskust. Sama harjutust võid teha asendades mänguasja oma näoga.

Lühiajaline pea hoid küünarvarstoengus

Pannes beebi kõhuli ning käed rindkere alla toetuseks, siis võib ta lühiajaliselt suuta hoida pead keskjoonel tõstetud asendis. Laps on suuteline lühiajaliselt säilitama sellist asendit küünarvarstoengus. Oskuse arendamiseks võid beebile rindkere alla panna ka rulli keeratud väikese rätiku. Oskuse väljakujunemine võib olla individuaalne, sõltudes kaela- ja ülakehalihaste tugevusest ning arengust. Umbes neljandaks elukuuks võiks oskus olla omandatud. Asetades beebi alusele kõhuli, võid teise ja kolmanda elukuu vahel märgata, et beebi proovib innukalt pead aluselt tõsta. Mõni laps jõuab pead ka minut aega üleval hoida. Oluline on jälgida, et alus oleks pehme, sest esimestel katsetustel võib pea kukkuda hooga alusele tagasi ning seeläbi võib beebi haiget saada eriti siis, kui alus on kõva.

Pea kontroll

Beebi kolmandaks elukuuks areneb välja pea kontroll. Kui selili asendist ettevaatlikult beebit kätest ülesse tõsta, ei vaju pea enam tagasi. Mõni laps võib ennast juba ise kätest ülespoole tõmmata, hoides pead keskjoonel või lõuga rindkerel.

Suhtlemine esimesel kolmel elukuul

Esimesel elukuul on vastsündinu suhtlemise vahendiks nutt ning naeratab pigem magades läbi une. Teisel elukuul võid märgata, et beebi koogab (häälitseb ebamääraselt) ning oma vanema nägu nähes naeratab. Teist kuni kolmandat elukuud võib nimetada oraalseks faasiks. Laps vaatleb oma käsi ja viib neid ka suhu, seeläbi õpib ta tundma esemete tekstuuri ja olemust. Teisel ja kolmandal elukuul hakkab beebil arenema suhtlusviis lalina näol. Beebi hakkab aina rohkem katsetama oma häälega, katsetades selle ulatust ja tugevust, tekitades kõrgemaid ja laulvaid helisid.

Kasutatud kirjandus:

Säde, M. (2017). Minu aktiivne beebi. Helios Kirjastus

Toimetaja: Sedapsi.ee