Rasedus ja vitamiinid

Tänapäeval on turul palju vitamiine, mis on mõeldud rasedusaegseks kasutamiseks. Need on ohutud ja turvalised. Siiski on oluline teada, mis vitamiine, miks ja kui palju on raseduse ajal soovitatav tarvitada. Enne rasestumist on soovituslik võtta lisaks mitmekülgsele ja tervislikule toidule 400 mikrogrammi foolhapet päevas. Kui see ei õnnestunud, siis tuleb raseduse ajal pöörata suuremat tähelepanu foolhappele, D-vitamiinile, kaltsiumile, rauale, magneesiumile. Olulised on ka kõik ülejäänud vitamiinid ja mineraalained, sest organism on tervik. Soovituslik on tarvitada spetsiaalselt rasedatele mõeldud vitamiine, kus on koos nii mineraalained kui ka põhilised vitamiinid. 

Foolhape

Folaat on vitamiin B9 naturaalne vorm, mida leidub toidus ja foolhape on vitamiin B9 sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandites. Keha kasutab foolhapet mitmel erineval viisil, näiteks uute rakkude kasvatamisel vajame seda DNA sünteesiks. Neuraaltoru (milles kujuneb loote pea- ja seljaaju) defektid tekivad, kui neuraaltoru ei suuda täielikult sulguda. See juhtub umbes 28. päeval pärast rasestumist. Rakud jagunevad ja kasvavad selle aja jooksul väga kiiresti ja vajavad täiendavat folaati, et valmistada DNA-d uute rakkude jaoks. Uuringutest on teada, et neuraaltoru defekti ennetamiseks peab folaatide tase punastes verelibledes olema kõrgem, kui see, mis on vajalik ainult enda keha tervena hoidmiseks. Raseduse ajal on kehal vaja kaks korda rohkem foolhapet. Vere kontsentratsiooni suurendamine võtab veidi aega, mistõttu on oluline, et kehas oleks piisav kogus folaate juba raseduse planeerimisel. Folaadipuudus võib mõjutada viljakust, seega foolhappe kasutamine võib aidata rasestuda.

  • 400 mikrogrammi foolhapet soovitatakse kasutada vähemalt kuni 12. rasedusnädalani, et vähendada loote neuraaltoru defekti tekkeriski. 

D-vitamiin

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks, nimelt reguleerib see kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutades seega loote luude ja hammaste arengut. Lisaks arvatakse, et lapseootel naise D-vitamiini puudus võib põhjustada muu hulgas väikest sünnikaalu ning tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse ja I tüübi diabeeti. Oluline on meeles pidada ka seda, et väga suurtes kogustes (üle 50 µg päevas) D-vitamiini tarvitamine võib pigem kahju tuua. Et täpselt teada saada, kui palju D-vitamiini Sinu keha vajab, on soovitatav teha vitamiin D test, mida saab teha näiteks perearsti juures.

  • Rasedusaegne soovitav päevane D-vitamiini kogus on 10 mikrogrammi päevas. Vitamiin D tarvitamine on soovitav vähese päikesepaistega kuudel (sügisel, talvel), peamiselt siseruumides ja kunstliku valgustuse käes viibivatele rasedatele, rasedatele, kes tarbivad vähe piimatooteid, mune, kala, liha ning rasedatele, kelle raseduseelne kehamassiindeks oli >30 kg/m2.

Oomega-rasvhapped

Lapseootel naised vajavad lisaks D-vitamiinile oomega-rasvhappeid. Need on vajalikud beebi aju ja nägemise arengus. On leitud, et rasedusaegne oomega-rasvhapete lisamanustamine võib tulevikus avaldada positiivset mõju ka lapse kognitiivsele arengule.

Kaltsium

Kaltsium on väga oluline luude ja hammaste arengus. Loote luude kasv intensiivistub kolmandal rasedustrimestril, seega vajab just siis loode palju kaltsiumi. Kui ema toidusedelis on kaltsiumirikkaid toite vajaka – võetakse lootele vajaminev kaltsium mujalt ema organismist (peamiselt luudest ja hammastest) ja tulemuseks võib olla ema luude hõrenemine ja hammaste lagunemine. Samas ei tohi raseduse ajal ka liiga palju kaltsiumi manustada. Ööpäevas on lubatud tarbida kokku kuni 2500 mg kaltsiumi. 

Kaltsiumirikkad toidud on piim ja piimasaadused, herned, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, rosinad, munakollane, lihatooted, kala, spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, teraviljasaadused.

Magneesium

Luude ja hammaste areng vajab ka magneesiumi. On teada, et kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetus on omavahel seotud ning kui ühte neist on puudu, siis ei toimi ka teine õigesti. Magneesiumi puudus võib koos kaltsiumi puudusega tekkida pigem raseduse teises pooles. Magneesiumi defitsiidi sümptomiteks on jalakrambid, kõhukinnisus ja kõrgenenud vererõhk. Uuringutes on leitud, et kui lapseootuse ajal on magneesiumi ja kaltsiumi vaegus, siis suureneb risk: enneaegseks sünnituseks, rasedusaegseks hüpertensiooniks, preeklampsiaks. Samuti arvatakse, et kui raseduse ajal tarbida vaid kaltsiumi ja mitte magneesiumi, võivad lapse luud muutuda rabedaks ning võib suureneda sünnitrauma risk.

Magneesiumi leidub ubades, hernestes, lehtköögiviljades, pähklites, kõrvitsaseemnetes, täisteraviljas.

Raud

Raud on hemoglobiini koostisosa. Hemoglobiini ülesandeks on transportida kehas hapnikku. Raud osaleb ka organismi mitmetes tähtsates funktsioonides. Kui rauda ei ole piisavalt, siis väheneb punavereliblede hapniku sidumisvõime. Selle tagajärjeks võib tekkida väsimus, nõrkus, kahvatu nahk, õhupuuduse tunne, pearinglus, ärrituvus, südamepekslemine. Lapseootuse ajal tekkinud rauapuudus võib põhjustada enneaegset sünnitust, aga ka vastsündinu kehvveresust. Organism saab rauda paremini kätte loomsetest produktidest. Halvemini taimsetest toiduainetest. On leitud, et paljudel rasedatel on 20.–30. rasedusnädala vahel raua tase veres madal ja nad peavad arsti ettekirjutusel manustama rauatablette. Viimaseid ei tohiks võtta koos piimaga või piimatoodetega, sest piimatooted seovad raua enda külge ja organism ei omasta rauda piisavalt hästi.

Rauda leidub maksas (ettevaatust tarvitamisel, sest maksa kogunevad ka kahjulikud ained), punases lihas, maasikates, ubades, spinatis, rosinates jt.

Ole ettevaatlik!

  1. A-vitamiini manustamisega tuleb olla raseduse ajal ettevaatlik, kuna see võib olla lootele kahjulik. Vitamiin A tarbimine üle 700 mikrogrammi päevas on teratogeenne ehk väärarendeid põhjustav. 
  2. Raseduse ajal ei tohi ka liiga palju kaltsiumi manustada. Ööpäevas on lubatud tarbida kokku kuni 2500 mg kaltsiumi.
  3. Raua kõrvaltoimena või liigtarvitamisel võib tekkida kõhukinnisus.

Kontrollimata ala

Erinevate ürtide, ravimtaimede ja vähem või rohkem looduslike lisaainete mõjust lootele pole palju teada. Väldi raseduse ajal ravimteesid ja konsulteeri spetsialistiga.

Ain Raali raamatus “Taimedes talletuv tervis” (2003) on kirjas 31 ravimtaime kohta, et need on vastunäidustatud raseduse ajal. Neist 16 taime on vastunäidustatud ka rinnaga toitmise ajal, sealhulgas aedmajoraan, sidrunmeliss, naistepuna, paiseleht, pärnaõis ja veiste südamerohi. „Paljude taimede mõju rasedatele pole täpselt teada ja siis kehtib sama loogika, mis tundmatus kohas vette hüppamise puhul: parem hoiduda. Tegelikult võib oht ka puududa,“ selgitab Ain Raal. “Ohtlikumad on harilik sookail ja harilik leeskputk, mis võivad tekitada aborti.“ 

Kui kahtled, siis konsulteeri alati spetsialistiga

Spetsialistid, kellega nõu pidada on ämmaemandad, naistearstid või perearstikeskustes töötavad õed ja arstid, kes on kättesaadavad telefoni teel või visiitidel. Apteekides aitavad küsimustele vastuseid leida proviisorid ja farmatseudid. Farmatseut on spetsialist, kes tunneb ravimeid ja apteegitööd ning tegeleb apteegis ravimite valmistamise ja väljastamisega ning ravimitealase kliendinõustamisega. Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. 

Kasutatud allikad

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/raseduse_jalgimise_juhend_2011.pdf

​​https://www.sudameapteek.ee/tervisenouanded/vitamiinid-rasedatele-ja-beebidele/

https://www.shinecharity.org.uk/folic-for-life/thinking-about-having-a-baby

www.terviseinfo.ee

Toimetaja: Sedapsi.ee

8 kasulikku nõuannet rasestumiseks, mida ämmaemand soovitab

8 kasulikku nõuannet rasestumiseks, mida ämmaemand soovitab Toitu tervislikult ja mitmekülgselt - Toitumine mängib rasestumisel olulist rolli. Tervislik toitumine on oluline nii naise kui mehe viljakuse tagamiseks. Tarbi tasakaalustatud toitu, sealhulgas rohkesti värskeid puu- [...]