Sünnitoetuse ja vanemahüvitise maksmine surnult sünni korral

On jõustunud seadusemuudatus, mille alusel maksab sotsiaalkindlustusamet välja sünnitoetust ja 30 päeva eest vanemahüvitist emale, kes ei saanud sünnitushüvitist, ning isa täiendavat vanemahüvitist neil juhtudel, kui laps on surnult sündinud.

Emal, kel ei olnud ravikindlustuse seaduse alusel õigus sünnitushüvitisele, tekib õigus vanemahüvitisele surnult sünni kuupäevast ning kestab sellest alates 30 päeva järjestikku. Selle perioodi jooksul on tagatud emale ravikindlustus. Erinevalt tavalisest vanemahüvitisest ei saa surnult sünni korral (isa täiendavat) vanemahüvitist mitmes osas võtta, st kõik 30 päeva tuleb võtta järjestikku. Kui isa on isa täiendavat vanemahüvitist kasutanud enne lapse surnult sündi, väheneb hüvitise pikkus peale sündi nende päevade võrra, mis isa hüvitist kasutas.

Nii sünnitoetuse, ema 30 päeva ulatuses vanemahüvitise kui isa täiendava vanemahüvitise saamiseks tuleb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses esitada vastav vabas vormis taotlus, millele on lisatud tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta. Sünnitoetust makstakse vaid ühele vanemale, ema ja isa saavad oma vanemahüvitisi välja võtta samal ajal (ehk 30 päeva ulatuses peale sündi). Vanemahüvitis makstakse välja nagu tavalist vanemahüvitist, s.t eelmise kuu eest iga kuu 8. kuupäeval, sünnitoetus aga jooksva kuu eest.

Õigus isa täiendavale vanemahüvitisele surnult sünni korral on tagasiulatuvalt kõikidel isadel, kui sünd toimus alates 01.07.2020 kuni kõnealune seaduse muudatuse kehtima hakkamise ning edasise maksmise reguleerimiseni. 2022. aasta 1. aprillist süsteem muutub ning surnult sünni puhul tekib vanematel õigus jagatavale vanemahüvitisele.

Kasutatud allikas: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused