Töötuna oldud aeg vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul

Alates 1. juulist 2021 ei võta Sotsiaalkindlustusamet enam arvesse vanemahüvitise arvestamise arvestusperioodil Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aega. Töötuna arvel oldud aeg lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade  arvestusest ning sel perioodil saadav väiksem sissetulek ei vähenda vanemahüvitist.

Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse vaid ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Kui hetkel arvestatakse arvestuse perioodist välja vaid töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg, siis selle meetme eesmärk on vähendada koroona kriisist tekkinud töötuse mõju perede toimetulekule. Juhul, kui lapsevanem arvestusperioodil koondati ning talle maksti koondamishüvitist, seda perioodi (olenevalt staažist 30-60 päeva) töötuna arvel oldud ajana ei käsitleta ning arvestusperioodi kalendripäevadest ei lahutata, välja arvatud juhul, kui lapsevanem saab tööandja poolt koondamishüvitist ning on samal ajal Töötukassas töötuna arvel.

Koondamishüvitist käsitletakse vanemahüvitise suuruse arvestamisel nagu tavalist sotsiaalmaksustatavat tulu. Kui lapsevanem on arvestusperioodil saanud erivajadusega lapse vanema toetust, lahutatakse arvestusperioodi kalendripäevade arvust tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud. Seega tasustamata puhkusel olemine sellisel juhul vanemahüvitist samuti ei vähenda.

Kasutatud allikas: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused