Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust võib vanema asemel kasutada ka keegi teine, kes on lapse tegelik hooldaja. Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või vahepeal tööle minna ja seejärel uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lapsehoolduspuhkust kasutatakse reeglina pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu. Lapsehoolduspuhkusele õigust omavad isikud saavad kokkuleppel vahetada, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Last hooldavale lapsevanemale makstakse kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni vanemahüvitist. Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi. Neile, kes sünnitushüvitist ei saa ehk neile, kes polnud enne lapseootust tööl käinud, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist. Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib hüvitist saada ainult ema, pärast seda võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda. Kui lapse isa soovib hakata saama vanemahüvitist kohe pärast lapse 70-päevaseks saamist, peab ta taotlema vanemahüvitist esimesena. Isa ei saa taotleda isa täiendavat vanemahüvitist, kui ta on juba saanud tavalist vanemahüvitist. Eelisõigus hüvitisele on sellel vanemal, kes viibib tööandja juurest lapsehoolduspuhkusel. Saaja vahetamise korral määratakse hüvitis uuele saajale alates taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast ja kuna vanemahüvitis makstakse välja tagantjärele eelmise kuu eest, jõuab see uue saajani ülejärgmisel kuul. Täpsemalt saab saaja vahetamisest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 3-aastaseks ning haigekassa on maksnud teile uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib teil olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest. Te ei pea seda eraldi taotlema ja sotsiaalkindlustusamet arvestab selle teile ise välja, kui teie saadavate hüvitiste summad vastavad kompensatsiooni saamise reeglitele. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.
Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise suurus

Hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks nende 12 kuu tulud, mis eelnevad keskmise pikkusega (ehk 9 kuu pikkusele) rasedusele. Lähemalt saate muudatusest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne keskmine palk, mille kinnitab valitsus. Täpsemalt saate vanemahüvitise arvutamise kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Oma hüvitise ligikaudse suuruse saate välja arvutada vanemahüvitise kalkulaatoriga. Kui eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga (2021. aastal 584 eurot). Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga. Inimesele, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise minimaalmäära (2021. aastal 540 eurot) suurune sissetulek. Vanemahüvitiselt peetakse kinni tulumaks ning see arvestatakse esimeselt eurolt. Kui soovite tulumaksuvabastust kasutada vanemahüvitiselt, esitage vastav avaldus pärast otsuse saamist elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee, kasutades teenust Tulumaksuvabastuse taotlemine. Sama teenust kasutades saate soovitud tulumaksuvabastuse summat muuta või maksuvabastusest loobuda. Hüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval.

Vanemahüvitise saamise periood

Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakatakse vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70–110 päeva pärast lapse sündi. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest. Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus vanemahüvitise saamiseks alates lapse sünni päevast. Vanemahüvitist makstakse sel juhul 545 päeva eest. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Kui perre on sündimas või on juba sündinud laps, siis on isal õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ning töötavad isad saavad kasutada 30 kalendripäeva isapuhkust. Isapuhkusel olles on isal kohustus puhata kõikide oma tööandjate juurest ning isapuhkuse soovist teavitatakse nii lapse ema kui isa tööandjat. Isapuhkusest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Isa täiendavale vanemahüvitisele on õigus:

• kõigil isadel, kelle laps sündis 1. juulil 2020 või pärast seda.
• lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal, kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada.
• ema abikaasal ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Isa täiendava vanemahüvitise suurus arvutatakse välja samamoodi nagu tavaline vanemahüvitis – igale saajale vastavalt tema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusele, mida ta vanemahüvitise arvestusperioodil teenis. Vanemahüvitise arvestusperiood on lapse sünnist üheksale täispikale kuule eelnenud 12 kalendrikuud ehk rasedusele eelnenud 12 kuud. Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on makstud teenitud tulult. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator. Isa täiendavat vanemahüvitist saab taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Lapse sünniga kaasnevate riiklike toetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada, kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, siis leiate järgneva nädala jooksul hüvitise pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest. 

Toimetaja: Sedapsi.ee